2024. aastal avasime koostöös Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna, Tartu Forseliuse Kooli ja Tartu Montessori kogukonnaga Tartu esimese Montessori pedagoogikal põhineva kooliklassi. See unistus sai teoks tänu heale koostööle linna ja kooliga ning toetajate abile, kes rahastasid õppevahendite ostu.

Tulenevalt Montessori lastevanemate kogukonna suurest huvist ja uute õpilaste pealekasvust plaanime 2026. aasta septembris avada järgmise Montessori kooliklassi.

Täname südamest kõiki toetajaid, kelle panus on võimaldanud ja võimaldab ka tulevikus Tartu lastel Montessori kooliteed alustada!

Õnnevalem OÜ

Toeta Sinagi meid annetusega

Saaja: Mittetulundusühing Tartu Montessori Kodu

Panusta Montessori hariduse edendamisse Tartus: EE697700771008187953

Panusta Montessori kooliklassi loomisesse Tartus: EE527700771010387152

Juhendajate koolitamine ja õppevahendid Tartu Montessori kooliklassi

Aita meil toetada Montessori 6-12 juhendajate koolitamist ja soetada Montessori klassi õppevahendeid.

Mänguhommikud

Aita meil toetada väikeste laste arengut ja rõõmsaid õppehetki! Sinu annetus aitab korraldada väikelastele rikastavaid tegevusi ja pakkuda turvalist õpikeskkonda.

Õppevahendid Tartu esimesse 2024. aastal avatud Montessori kooliklassi

Ühisrahastusplatvormi Hooandja kaudu kogusime 2024. aasta kevadel Tartu esimese autentse Montessori kooliklassi õppevahendite jaoks 11 501 eurot. Suur toetajate hulk, 257 hooandjat, näitab selget vajadust haridusmaastiku muutuste järele. Hooandja kampaania raames valmis video, mis selgitab Montessori pedagoogika põhimõtteid ja selle sobivust meie haridussüsteemi.

Eesmärk 11500€

100%

Õppevahendid 2026. aasta sügisel avatavasse kooliklassi

2026. aasta kevadel kogusime Hooandja platvormi kaudu Tartu teise Montessori klassi õppevahendite jaoks 11 020 eurot. Hooandja kampaaniaks valminud video avab uksed Tartu esimese Montessori klassi argipäeva ja näitab seal olemasolevaid vahendeid, mis täidavad tänu 165 toetajale ka teise klassi riiulid.

Eesmärk 11000€

100%

Täname kõiki 2026. aasta Hooandja kampaania toetajaid! Teid oli 165!

Kerttu Maidla

Nora Marjapuu

Kersti Tirmaste

Ann Inger Kari

Martin Järvekülg

René Männiste

Mailis Metsalu

Liina Reimus

Marika Vares

Kai Klandorf

Anni Palmi

Kertu Vahtra

Loone Vilumaa

Liina Türk

Rein Suija

Triin Paap

Janell Assmann

Riin Kersalu

Airit Kõõra

Kristin Juurmaa

Marta-Liina Kanter

Silva Kasela

Johanna-Maria

Margo Saaremets

Kristiina Ots

Liam Edds

Reelika Alunurm

Matis Sangla

Anneli Patsia

Ardi Türk

Helina Kudu

Kadi

Mailis Metsalu

Egle Saarepere

Katrin Hommik

Kadi Toomi

Jürgen Maidla

Janne Mõttus

Kersti Joala

Gerda

Kerli Moora

Kristiina Ots

Karl-Hendrik Pallo

Matis

Alice

Helis Luik

Ly Hansti

Mari-Ann Meigo Fonseca

Rein Suija

Triinu Hamburg

Kelli Sekk-Hodson

Tiina Liimets

Robert Pihelgas

Merit Männi

Sulev Ulp

Tõnis Arvisto

Liina Kersna

Taivo Grossthal

Mihkel Roomet

Anu Linnamägi

Annemai Mutso

Kadri Kattai

Signe Puusta

Riina

Marju Järvpõld

Eveli Laats

Elo Vilks

Liam Edds

Kersti Varik

Vahur Puusta

Gerli ja Kert Mõttus

Kristel Ress

Janek Joost

Tartu Montessori kogukonna tänuõhtu 08.05.2026

Tartu Forseliuse Kooli teise Montessori klassi avamiseks käivitunud Hooandja kampaania lõpetamiseks korraldatud tänuõhtul said kokku need, kes aitasid unistuse teoks teha. Täname südamest kõiki, kes meie teekonda usaldavad ja toetavad.

Tänuüritus tõi kokku inimesed, keda ühendab huvi hariduse ja lapse arengu toetamise vastu, eesmärgiga luua avatud arutelu- ja mõtteruum, kus erinevad vaatenurgad saavad kohtuda ja üksteist rikastada. Õhtu pakkus võimalust kuulata haridusvaldkonna oluliste isikute mõtteid ja seisukohti hariduse tuleviku teemal. Lisaks sisulisele vestlusringile lõid piduliku ja sooja meeleolu Triin Normani ja Laulupesa laululaste muusikalised ettekanded.

Tänuõhtu keskmes olnud vestlusringis arutleti põhihariduse tuleviku, õppijakeskse koolikultuuri, pedagoogilise mitmekesisuse ja õpetajakoolituse üle. Arutelu lähtus laiemast küsimusest, millist kooli me tänases muutuvate ootustega ühiskonnas vajame ning kuidas kujundada õpikeskkondi, mis toetavad erinevaid õppijaid, säilitavad õpirõõmu ja võimaldavad koolidel paremini vastata laste ja perede vajadustele.

Vestlusring algas sissejuhatava aruteluga Tartu haridusmaastiku hetkeseisust ja selle muutumisest. Juba alguses tõstatus küsimus, mida räägib viimastel aastatel kasvanud koolide ja õpikeskkondade mitmekesisus perede ootusest tänapäeva põhiharidusele. Arutelus kõlas tähelepanek, et Tartus on kasvanud nii erakoolide kui ka erinevate õpikäsitustega koolide arv, mis viitab perede kasvavale soovile leida lapsele just talle sobiv õpikeskkond.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on Tartu koolivõrk tugev sõltumata sellest, kas tegemist on munitsipaal- või erakooliga, ning Tartu koole ühendab ühine arusaam sellest, milline peaks olema hea haridus. Tema hinnangul on haridusvõrgu tugevuseks mitmekesised valikud, mis võimaldavad peredel leida lapsele sobiva õpikeskkonna. Montessori klasside avamist Tartu Forseliuse Koolis nägi ta loomuliku sammuna, mis sündis linna, kooli ja lapsevanemate koostöös vastusena kasvavale huvile Montessori pedagoogika vastu. Olulist rolli mängis ka Tartu Forseliuse Kooli direktori Jüri Sasi pikaajaline koolijuhtimise kogemus, mis aitas luua usaldust muutuse elluviimiseks. Klaasi sõnavõtust jäi kõlama, et Tartu linn näeb haridusinnovatsiooni teadliku suunana ning Montessori pedagoogika toomine munitsipaalsüsteemi on osa koolivõrgu mitmekesistamisest. Seda kinnitab otsus laiendada Montessori lähenemist ka alusharidusse — Klaabumaa lasteaias alustatakse ettevalmistusi Montessori rühma avamiseks.

Koolivõrgu mitmekesisuse küsimuse juurest liikusime edasi laiema teemaga – kuidas luua koolikeskkond, kus lapsel oleks hea õppida ja areneda. Riigikogu liige ja TÜ haridusteaduste doktorant Liina Kersna hinnangul vajab Eesti haridus rohkem usaldust ja suuremat otsustusvabadust koolidele. Samuti tõi Kersna välja, et üha olulisemal kohal on õpirõõm, lapse heaolu ja usalduslik suhe õpetajaga. Sama mõtet toetas lastevanemate seisukohta esindav Eveliis Padar, kelle sõnul otsitakse üha enam keskkonda, kus laps oleks hoitud, kuid samal ajal toetatakse tema iseseisvust, valikute tegemist ja vastutuse võtmist.

Montessori ja traditsioonilise lähenemise kokkupuutepunkte analüüsides tõi Tartu Forseliuse Kooli õppejuht Kristi Mumm esile, et mitmed Montessori põhimõtted võiksid rikastada kogu koolisüsteemi. Eriti rõhutas ta keskendumise ja süvenemise olulisust ning tõstatas küsimuse, kas praegune tunnistruktuur toetab päriselt sügavat õppimist või killustab seda liigselt.

Õpetaja rolli muutust kirjeldas Eesti Montessori Ühingu juhatuse liige Jaanika Müürsepp, kelle sõnul nõuab Montessori juhendaja töö väga kõrget professionaalset ja kognitiivset võimekust. Ta rõhutas, et juhendaja roll ei piirdu teadmiste edasiandmisega, vaid hõlmab lapse arengu märkamist, suunamist ja vastutuse kujunemise toetamist. Arutelust jäi kõlama arusaam, et õppijakeskne lähenemine eeldab õpetajalt väga teadlikku ja professionaalset rolli.

Hariduslike muutuste kestlikkusest rääkides rõhutas Marjeta Venno, et ükski muutus ei püsi ilma selge vastutuse ja kokkuleppeta selle osas, kes protsessi hoiab ning edasi kannab. Tema hinnangul jäävad head algatused sageli pidama just vastutuse hajumise tõttu. Jüri Sasi hinnangul sai Montessori klassi loomine võimalikuks tänu tugevale kogukonnale ja koolipere valmisolekule muutust päriselt ellu viia. Mõlemad vaated tõid esile, et hariduslikud muutused sünnivad koostööst, järjepidevusest ja inimeste valmisolekust vastutust võtta.

Arutelu liikus ka sügavamale küsimusele, kelle ootustele kool üldse peaks vastama. Liina Kersna rõhutas, et kool peab vastama nii lapse, pere kui ka tööturu ehk kogu ühiskonna ootustele.

Õpetajakoolituse puhul tõi TÜ haridusteaduste instituudi juhataja Margus Pedaste välja, et väga oluline on õpetada ning edasi anda väärtusi nagu hoolivus, vabadus, vastutus, õiglus, koostöö ja teaduspõhisus. Ta rõhutas vajadust olla avatud erinevatele õpikäsitustele, nii ülikoolides kui üldhariduskoolides. Montessori pedagoogika kohta arvab Pedaste, et see vastab hästi nüüdisaegsele õpikäsitusele, mille keskmes on enesereguleeritud õppimine, õpipädevuse arendamine, koostöö ja õppijate heaolu. Vestluses kõlas ka mõte, et tulevikus võiks Montessori juhendajakoolitus olla osa ülikooli õppekavast ning et pedagoogiline mitmekesisus rikastab kogu haridusruumi.

Kogu arutelust kerkis esile arusaam, et küsimus ei ole ainult uutes meetodites, vaid laiemalt selles, kuidas Eesti kool suudab vastata muutuvatele ootustele ning millist rolli mängivad selles usaldus, mitmekesisus ja õppijakeskne lähenemine.

Lõppkokkuvõttes saab öelda, et hariduslik muutus ei sünni üksikute uuenduste kaudu, vaid kasvab välja usaldusest, koostööst ja järjepidevusest. Pedagoogiline mitmekesisus ei ole vastand süsteemile, vaid on üha enam selle loomulik osa – märk sellest, et haridus kohaneb ja otsib uusi tasakaale.

Suur aitäh Urmas Klaas, Liina Kersna, Margus Pedaste, Jüri Sasi, Marjeta Venno, Eveliis Padar, Kristi Mumm, Jaanika Müürsepp!

Suur aitäh, Triin Norman, et võtsid Laulupesa laululapsed kampa ning kinkisid meile imeilusa ja hinge puudutava muusikalise etteaste.

Suur aitäh, Gerli Mõttus (@ekvilibrist), et tulid ja jäädvustasid need imeilusad hetked ja emotsioonid.

Suur aitäh, Foodsharing Tartu, et aitasite meil taas katta piduliku laua päästetud toiduga. Imetleme teie panust toiduraiskamise vähendamisesse ja inimeste teadlikkuse tõstmisesse. Rõõmu ja uhkusega serveerime oma kogukonnaõhtutel toitu, mis poelettidele enam justkui “ei sobi”. Suur aitäh, Andre Farm, Maks ja Moorits ning Linnamäe lihatööstus, et saatsite meile tänuõhtul pakkumiseks ka oma maitsvaid tooteid. Laud sai väga-väga rikkalik ning toiduraiskamise vähendamise põhimõtteid arvestades said kõik ülejäägid osalejatele kaasa pakitud.

Täname kõiki 2024. aasta Hooandja kampaania toetajaid! Teid oli 257!

Kersti Tirmaste

Helis Luik

Kätlin Lindsaar

Jane Kalajärv

Ave Kodar

Katarina Papp

Indrek Lindsaar

Liina Reimus

Maret

Marin Kinkar

Maila Lubi

Miina Hein

Lisette Põrk

Lasteraamat MTÜ

Viive

Triin Lindau

Kerli Uibo

Marika Vares

Miina Kask

Merilin Mutli

Merje Laul

Oliivia Võrk

Piia Puronen

Pille Metsalu

Pilleriine

Piret Väinsalu

Priit Lavits

Riina Janno

Sandra Gaškov

Tene Viiburg

Uku

Urve Vomm

Verner Mägi

Helmi Vomm

Margus Lehtpuu

Riho Raave

Kadri Esinurm

Liis Oper

Lyubov Kuzmina

Helen Kristi

Eerik Lumiste

Erik Linde

Ann Inger

Silva Kasela

Karoliine Piksarv

Johanna-Maria Sangel

Kertu Vahtra

Wout Verlinden

Sirli Seegar

Kristiina

Laura Noode

Lauri Leemet

Leili Sinilill

Liina Türk

Liis Siiroja

Liis Türk

Maarja Naagel

Maiga Aas

Marii

Mari-Liis Teppo

Marit Laur

Urve

Tõnis Luik

Matis Luik

Alex Luik

Karmen Otu

Kerli Moora

Kaisa kaidro

Ranet Roositalu

Karina Loid

Kaja Kleimann

Diana Tekko

Eve Jõgeva

Jaanus Liigand

Eneken Lumiste

Taavi Rauniste

Joanita Janson

Katrin Lemsalu

Käty Kivirand

Andres

Krista Ross

Maike Levin

Emma-Lotte

Marin Järvpõld

Inge Bachaus

Janne Mõttus

Kadi

Kadri Raju

Kadri Suits

Kaire Vahejõe

Kairi Rebane

Karl-Hendrik Pallo

Katharina Vaan

Katry Kesas

Kerttu Maidla

Kristel

Kristi Mumm

Elina Leisson

Katrin Hommik

Eliisa Silmet

Eneli Rahula

Käty Tarkpea

Kelli Lemberg

Elen Vask

Anna Kuusemets

Viktoria Tamm

Mai Laksberg

Marta-Liina Kanter

Monika Kallaste

Kadri Kivi

Jürgen Karvak

Mihkel Meriste

Ingrid Mitt

Triin Mägi

Merje Laimets

Ardi Türk

Aveliis Kadakmaa

Debora Koit

Elen Laine

Elo Vilks

Else Ental

Eveli Laats

Eveliin

Grete Laast

Helen Aaremäe-Saar

Helena Lumi

Helena Pihlakas

Helene Sukamägi